Golfi harrastab maailmas ca 60 miljonit inimest. Turg kõikvõimalike abivahendite ja vidinate müügi mõttes on ideaalne. Leiutised lubavad kohest lahendust saavutamaks „õige“ swing, kuid tegelikkuses kiiret lahendust ei ole. Nii nagu mistahes valdkonnas edu saavutamise nimel tuleb pühenduda, järjepidevalt tegutseda ja kannatlik olla, nii ka golfis. Järgnevalt tuleb juttu sellest, kuidas kasutada juba olemasolevat „varustust“ ehk oma keha ja vaimu selleks, et paremini ja kauem seda suurepärast mängu nautida.
Kuna golfilöök ei ole inimkehale loomulik liigutus, siis ei tule ka üllatusena see, et paljud harrastajad kogevad golfi mängides mingil hetkel valu. Füüsilised eeldused selleks, et palli täpselt ja stabiilselt lüüa on järgmised: hea painduvus, tugevus ja vastupidavus. Sageli inimesed ei ole tugevad ja painduvad vajalikest lihastest, mistõttu korratakse liigutusmustrit mitteoptimaalselt ning tagajärjeks on valu ja/või vigastused. Enamik harrastajaid ei ole ka kunagi teadlikult treeninud füüsilist ja vaimset vastupidavust golfiks, seega väsimuse tekkides käivitub kompensatsioonisüsteem, mille käigus liigutus muutub, sest kui golfilöögis põhiliselt osalevad lihased väsivad, võtavad teised töö üle ja nii hakkab mängija otsima uuesti „oma“ swing'i, mis tähendab veelgi rohkem kompenseerimist väsinud lihaste arvelt ja vigastuste ohu suurenemist.
Üks võimalus on golfiks teadlikult treenida pilatese abil. Pilatese tehnika on kogu keha hõlmav treening, kus kasutatakse peamiselt oma keharaskust, et samaaegselt suurendada painduvust ja vastupidavust. Põhiliselt keskendutakse kõhu-, selja- ja tuharalihastele, mis toetavad selgroogu, õlgu ja puusi ehk kehaosi, mille abil antakse golfimängus löögile jõud ja täpsus. Kõht, selg, puusad, tuharad ja reied moodustavad pilatese keeles jõujaama: see kehapiirkond aitab golfilöögi puhul säilitada tasakaalu ja selgroo korrektset neutraalset nurka. Mõlemad elemendid on eriti olulised lüües palli ebatasaselt pinnaselt, näiteks üks jalg bunkris asendist või okste alt. Kuna „jõujaam“ toetab selgroogu, siis regulaarsete pilatese treeningutega on võimalik vähendada tüüpiliste golfivigastuste riski, eriti alaselja, puusade ja õlgadega seotud vigastusi, samuti küünarnuki ja randmetega seotud traumasid, mis sageli tekivad käte ülekasutamisest, sest keha keskosa ei tööta efektiivselt.
Vaimse poole pealt nõuab pilates keskendumist. Selleks, et tagada liigutuste kvaliteet, mis on oluliselt tähtsam kui korduste arv, on vajalik täielik keskendumine. Tänu sellele paraneb ka mentaalne vastupidavus, mida golfiväljakul veedetud tundide jookul korduvalt proovile pannakse. Kindlasti ei tohiks enesestmõistetavana võtta hingamist. Õige hingamine aitab ajus ja kudedes hapniku taset reguleerida, vaimu värskendada, pinget maandada ja rahulikku, kuid valvsat enesetunnet hoida. Pilatese hingamise kaudu saab venitada ka väikeseid roietevahelisi lihaseid. Kuna roiete piirkond on kõige vähem painduvam osa ülakehas, siis rinnakorvi elastsuse paranemise puhul suureneb golfimängija võime keha roteerida. Vabam rotatsioon väljendub jõulisemas golfilöögis. Keskendumine on otseselt seotud hingamisega: kui tähelepanu hajub või on häiritud, siis teadlik sügav hingamine aitab hetke tagasi tulla.
Enamik professionaalseid sportlasi treenivad teadlikult ja mitmekülgselt ning oma põhiala arvestavalt. Siinkohal tuleb vahet teha treeningul spordiala jaoks või lihtsalt sportimisel. Golfi puhul on see mõistagi golfi mängimine. Pelgalt mängimine siiski ei treeni kellegi potentsiaali maksimumini, kuid erinevad toetavad tegevused, mis õpetavad looma seoseid ja parandavad keha tunnetust, annavad olulise eelise, et jätkuvalt areneda. Kindlasti ei toimu muudatus üleöö, kuid väikesed kindlad sammud viivad lõpuks eesmärgini.
Artikkel ilmus ajakirjas Golf, Telli ajakiri! Sõbrapäevani, ajakirja tellimus terveks aastaks, vaid 9€
Ülemisel pildil golfimängija ja pilatese treener Mari Suursalu
