Eesti kogenuim golfiõpetaja, 1999. aastast PGA litsentsi omav ja aastaid Eesti koondise peatreenerina töötanud Enrico Villo soovib, et meie golfimängijate areng oleks kiirem. Enrico õpilased on erinevatel aegadel olnud kõik tänased Eesti parimad noored, samuti profiks siirdunud Mark Suursalu ja Sander Aadusaar ning enamus Eestis treeneritena tegutsevaid golfiõpetajaid.
Nende edu aluseks on olnud pidev harjutamine ja pühendumine ning seda ka talvisel sisehooajal. Täna EGCC ehk Jõelähtme klubi head prona näeb ta igas golfaris kasutamata potentsiaali ning leiab, et järjekindel talvine harjutamine – näiteks Pirital BMW Sisegolfikeskuses, kus temagi kohal on – annaks arengule tiivad.
Siinkohal Enrico 15 mõtet-ideed-tähelepanekut talvise harjutamise kohta.
1. Eesti pole veel Põhjamaa
Kui võtta aluseks golf, siis Eesti paraku Põhjamaade sekka ei kuulu. Kui Soomes ja Rootsis on tegu aastaringse mänguga, siis Eestis valdavalt mitte. Asi pole klimaatilistes tingimustes vaid selles, et meie põhjapoolsed naabrid harjutavad talviti aktiivselt sisehallides.
150 000 golfimängijaga Soomes on hallid alati rahvast täis, sest valitseb mentaliteet – suvel tuleb mängu nautida ja selleks on vaja talvel kas treenida, et muutuda paremaks, või vähemalt keha soojas hoida.
2. Miks raisata kevadkuud?
Kui kevadel, mil väljakud avatakse, nii-öelda külmalt peale minna, kulub kolm-neli nädalat selleks, et ununenud golfiliigutustega kohaneda. Nässu läheb paar võistlust ja hulgaliselt mänguringe ehk siis üks kuu raisatakse lihtsalt ära.
Need, kes võtavad golfi kui ajaviidet, saaksid kevadstressist vabaks sellega, kui käiksid talviti kasvõi kord nädalas golfihallis palle löömas, kevade eel ehk tihemini. Siis oleks keha mänguks märksa paremini valmis.
3. Talvega paremaks
Nagu öeldud, suvi on golfi nautimiseks, talv treenimiseks. Pole ju mõtet sooja aastaaega raisata harjutamisele, kui seda saab teha kõledal perioodil.
Golf on spordiala nagu iga teinegi, kus järjepidev, sihikindel ja eesmärgistatud harjutamine teeb mängija paremaks. Golfiski kehtib valem: eesmärk + plaan + treening = tulemus.
Ühe talvega ässaks ei saa. Golf on elukestev mäng, seega on aega areneda. Samm-sammult. Ka 60+ mängijad, kes teevad piisavalt tööd, on homme paremad kui täna.
4. Siht silme ette
Kui oled aastate kaupa vaid vaksa võrra edasi läinud, aga hing ihkaks pisut rutem järgmisele astmele, siis… miks mitte teha hooaja lõppedes põhjalik analüüs, et mõista, kuivõrd üksikud mänguelemendid – avalöök, pika raua löök, chip-pitch, putt – tulemust mõjutavad? Seejärel läbi mõelda soovid ja ajalised ressursid ning teha plaan, mida ja kuidas talvega parandada. See ei pea olema sving, vaid näiteks pitch, mille oskamine parandab 30+ HCP-ga mängija tulemust 4 – 5 – 6 löögi võrra.
Edasi võiks golfitreeneriga, proga, keda usaldad, maha istuda – ka siis, kui temalt tunde ei soovita võtta – ning läbi arutada, mis ja kuidas. Igale probleemile on lahendus. Treener selgitab ja annab nõu, kuidas asju kõige paremini teha, temalt saab ka harjutused ja treeningplaani.
5. Miks 300 palli teooria on väär
Iseenesest poleks ju treenerit vajagi. Tuled halli, võtad 300 palli ette ja lööd ja lööd ja lööd. Kindlasti on sellest kasu, kui oled algaja ega taba palli hästi, siis toob nii-öelda mahutreening tulemust. Ent sealt edasi mitte.
Pallide tuim löömine ilma eesmärgita on aja veetmine, mitte treening. Mõtle: kui su svingis on mikroviga, siis võib see arutu uhamise tulemusena kasvada makroveaks, mille parandamisele kulub tunde ja tunde ja kilode kaupa vaimuenergiat.
Pea proga nõu, kuidas oleks mõistlik treenida, muud pole esialgu vajagi.
6. Putta nagu proff
Ainus golfimängu element, milles amatöör on võimeline saama sama heaks kui proff või isegi paremaks, on puttamine.
Putti võib harjutada kodus või kontoris. Vaibal, pannes märklauaks tavalise kruusi või spetsiaalsel puttamismatil. Kui asend ja putteri liikumise trajektoor õiged, on edasine rutiinne töö. Iga päev natuke või natuke rohkem ja… Igaüks võib arvutada, palju ta tulemus paraneb, kui kümnest 1,5-meetrisest või lühemast putist üheksa auku läheb.
Kodus–kontoris saab treenida muudki, ka parandada löögitehnikat. Saab harjutada gripi ja algasendi võtmist (see on stabiilse löögi alus) ja peegli ees löögiliigutust, kui tead, mida teha ja jälgida. Prolt saab nõu ja harjutusi, mida koduseinte vahel teha…
7. Koostöö treeneriga
Kui soovid mingit mänguelementi parandada koostöös proga, tuleb olla realist ning selgeks teha ajalised ja materiaalsed ressursid. Kui sulle antakse ülesanded, peab need ära tegema, mitte käsi laiutama – ei jõudnud – sest vastasel korral raisatakse lihtsalt teineteise aega. Ära võta ette liiga palju, pigem pea kinni õpetaja Lauri filosoofiast: tee pool rehkendust, aga tee hästi.
Palju treeningtunde tuleb võtta, et oleks piisav? Sõltub eesmärgist. Svingi muutmine on pikk ja põhjalik protsess, millele võib kuluda poolest kuni kahe aastani ning töö treeneri silme all tihedam. Mõne sihini jõudmiseks on vaja kokku saada kord nädalas või piisab korrast kuus.
Tahad langetada HCP-d aastaga 18-lt poole võrra. See on tehtav. Treeneril on vastavad programmid olemas, aga protsessi tuleb palju panustada.
Mängija peab endale selgeks tegema, kas ta tahab saada paremaks või mitte. Kui vastus on „jah“, siis tuleks kõrvale jätta kaaslaste nõuanded ja pöörduda professionaalse treeneri poole. Tavagolfar võib näha vigase tehnika tagajärge, aga mitte põhjust. PGA prol on spetsiaalne golfiülikooli haridus, ta teab mida tuleb teha ja tal on aastatepikkune kogemus mängijate „remontimisel“.
8. Lähimäng teeb tulemuse
Pole vaja põhjalikku analüüsi, et teada saada, kus läheb algajal või keskmisel klubimängijal kõige enam lööke kaotsi – mõistagi siis, kui pall on jõudnud griini lähiümbrusse. Kahega 50 meetri kaugusele lipust ja siis…
Kui 50 meetri raadiusest saad palli järjepidevalt kolme löögiga auku, kukub HCP kivina. Seega tuleb treenida lähimängu.
Valdav osa klubimängijaist ei chippa hästi. Ei osata valida keppi, ei saada aru, palju pall peab lendama, palju veerema, pallile pähelöögid, alt läbi löögid, kehv kaugusetunnetus… Kõik see on talvel remonditav.
Just talv on aeg ja sisehall koht, kus saab katsetada: kuidas töötab üks või teine kepp, kuidas käitub pall, kuidas lööke varieerida. Areng toimub läbi eksimuste – me kukume, tõuseme püsti ja oleme targemad – ent miks eksida golfiringi mängides, mitte treeningul?
Pall lebab punkri taga. Katastroof. Esimene löök punkrisse, teine vastu punkri seina kolmas kuhugi griinile, siis kaks putti…
Golfihallis saab kenasti harjutada 20-meetrisi pitche – katsetada erinevaid trajektoore, lüüa madalat, kõrget… Kui on vaja abi, siis treener aitab. Mida rohkem erinevaid lähilööke osatakse, seda lähemale augule pall saadakse ja lühemat putti lüüakse. Nii lihtne see ongi ja pole otsest vajadust tehnoloogia järele ning süübida liialt erinevatesse numbritesse või näitajatesse, millega midagi peale ei oska hakata.
9. Pika löögi variatsioonid
Kui golfimängija on rajanud löögikoha kodukeldrisse või garaaži, kus võrk on paari meetri kaugusel, saab ta tugineda vaid tunnetusele. Sisehallis lendab pall 15 meetrit, mis on piisav, et näha selle trajektoori ja käitumist.
Nagu öeldud, on talv suurepärane aeg katsetamiseks ja õppimiseks. Mis juhtub palli lennuga siis, kui kepilaba on kinni või lahti? Kuidas lüüa madalat lööki või kõrget, draw’d või fade’i. Mitmekülgsus on edu üks aluseid.
10. Kas löögid vastu ekraani arendavad?
Tuima töö tegemiseks on vaja sihikindlust või rutiinitaluvust, mida suuremal osal inimkonnast napib. Seega on palju ägedam mängida talviti simulaatoril.
Esialgu tundub areng meeletu. 30+ HCP-ga mängijad läbivad radu alla 80 löögi, drive lendab 300 meetrit… Võimas! Reaalsus lööb kevadel kui puuga. Tegelikus elus on avalöök ikka 200 meetri kanti ja tulemus üle 100 löögi.
Ajaveetmiseks – võtame sõpradega kannu õlut ja teeme ühe golfiringi – on simulaator suurepärane. Paraku see ei arenda.
Tegelikult annavad niinimetatud golfimasinad suurepärast datat kepi liikumise ja palli lennu kohta. Treener aitab andmeid mõista. Ent pelgalt teadmisega, et kepp tuleb 10 kraadi väljast sisse või et pall keerab slice’i, pole midagi peale hakata, kui pole teadmisi, kuidas viga parandada.
Simulaatorit saab siiski kasutada treeningvahendina – seal on võimalik lüüa konkreetseid lööke teatud kaugustele ja sektoritesse ning jälgida andmeid. Ehk siis masin aitab sul vigu parandada, kui tead, kuidas seda teha.
11. Talve veetmine õues
Eesti talved on viimasel ajal piisavalt leebed ning golfiväljakud püsivad pea aasta ringi lahti. Seega milleks rassida saalis, kui on võimalik mängida õues?
Kui eesmärk on kehale mõõduka koormuse andmine, tasub tõesti talvel, riidekihid seljas ja löökide vahel käpikud käes, talviti golfi mängida. Ent paremaks säärane mängimine suurt ei tee.
Tark oleks saal ja õu ühendada. Sees treenid, väljas rakendad õpitut – saad näha palli lendu, mis annab arengust pädevat tagasisidet.
12. Mitmekülgne harjutamine
Treening sisehallis ei pea olema tuim ja üksluine. 10 – 15 minutit, jah, tuleb keskenduda mingi tehnilise elemendi lihvimisele, kuid sealt edasi on valikuid ja variatsioone palju.
Võib harjutada erinevaid lööke, lähimängu… Aga miks mitte läbida ka koduklubi rada löök-löögilt. Võtad driveri, kujutad ette, et asud avatiil, saadad palli lendu, hindad maandumiskohta, visualiseerid löögikoha ja kauguse, võtad järgmise kepi…
Head golfimängijad omavad võimet visualiseerida kogu löögiprotsessi algusest lõpuni, tunnetavad ära, kui hästi palli tabati ja kuhu see lendab.
13. Kas video aitab paremaks saada?
Tänapäeval võib kõikjalt leida äppe, mis lubavad klubimängijast teha Justin Rose’i või Jordan Spiethi. Salvestad oma löögiliigutuse mobiiliga, vaatad, millised nurgad on valed, parandad ära ja voila, oledki proff! Võid oma svingi suisa tuurimängijate järgi kohendada.
Paraku ei ole asjad nii lihtsad. Esmalt on svingi videosse võtmine omaette kunst. Teiseks on vale kedagi kopeerida, sest kaht ühesugust inimest pole olemas. Jah, teatud asjad on kõigil ässadel samad – algasend, palli tabamine – ent ülejäänu erinev. Kolmandaks: kui sa leiad enda svingis vea, siis ei tähenda see, et sa oskaksid seda parandada.
Video aitab, ent ainult juhul, kui oskad seda lugeda, jälgida kõrvalekaldeid ideaalist ja tead, kuidas neid õigeks muuta.
14. Abivahendid, mis aitavad
BMW Sisegolfikeskuses, kus talviti tegutseb ka Enrico oma tiimiga, on mitmesuguseid abivahendeid, mida treeningutel kasutada ja mis aitavad tehnikat parandada või täiustada.
Flightscope salvestab löögi kõikvõimalikke andmeid, Swing-Catalyst Forceplate abil saab näha, kuidas muutub löögi ajal keharaskuse jaotumine jalgade vahel, K-Vest näitab 3D pildis, kuidas keha ja selle osad löögi ajal liiguvad.
Abivahendid on suurepärased, aitavad tehnika parandamisele kaasa ning treener õpetab andmeid lugema, aga töö tuleb ikkagi mängijal ära teha.
15. Füüsis korda
Füüsiline ettevalmistus kuulub vääramatult iga golfiprofi treeningkavva ja sellega peaksid tegelema ka klubimängijad.
Kui mänguringi teisel poolel hakkab tunda andma väsimus, tuleb kindlasti tugevdada üldfüüsist. Kuidas, saad teada treenerilt või leiad vastavad programmid internetiavarusest.
Samas tuleb hoolt kanda ka keha eest. Golf on ühepoolne mäng – lüüakse ühelt poolt ja ühe kehapoole lihased töötavad erinevalt teise poole lihastest. See võib juhtida traumani, mille vältimiseks oleks mõistlik teha vastavaid harjutusi või kasvõi aeg-ajalt lüüa treeningul teiselt poolt, mis samuti aitab.
Jõusaalis käies tuleb arvestada, et golfimängija lihased peavad olema elastsed ja plahvatuslikud. Kuidas neid sääraseks arendada, teab iga korralik jõusaalitreener.
